-
   
   
   
   
     
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
      
   
      
   
   
   
   
   
   
   
     
   
   
   
   
 
 
 

Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

Tallinna Poltehnikum

ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS

Koostaja: Andrei Kbar

PA-96

Tallinn, 1998

SISUKORD:

Lhikokkuvte

Sissejuhatus

I Metoodika kirjeldus

II Tulemused

2.1. Arvuti kasutamine ldse

2.1.1. leldine kasutamine

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

2.2.2. Arvuti kodus

2.3. Arvuti kasutamisphjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

2.3.2. Interneti kasutamine

2.3.3. E-maili kasutamine

4. Mrksnade teadmine

5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

LHIKOKKUVTE

Lhtuvalt Balti meediateabe AS poolt lbiviidud esinduslikust uuringust

Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke

kasutanud kunagi oma elus arvutit.

15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende

vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk le kolme korra vhem.

Pevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-

74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.

Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel vi

enamal peval ndalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada

jrgmiste tunnustega 20-49aastased, krgharidusega ja heal jrjel olevad

inimesed.

Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tkoht, millele

jrgneb kool ja kodu. Kllatki thtis on ka arvuti kasutamiskohana sprade

ja tuttavate kodu. Mrkimist vrib kooli osathtsus arvuti kasutuskohana

vaesemate ja maa-elanike hulgas.

Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% jrgmise 12 kuu jooksul arvutit

kasutama hakata, mis vib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi vrra.

Arvuti kasutamise vimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on

seda ka teinud. Jrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise vi

keegi pereliikmetest osta arvutit.

Peamiseks phjuseks, miks arvutit kasutatakse on

tekstittlusprogrammide kasutamine, millele jrgnevad arvutimngude

mngimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase

kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti

hendusega arvuti. Mrkimist vrib, et Eesti interneti kasutajate hulgas

sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale nitajale.

Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste prusmaa - 89% Eesti

interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti

kasutamise phjuseks oli informatsiooni otsimine.

E-maili suurt potentsiaali on mrkinud mitmed uurijad. Eestis on

saanud vi saatnud e-maili 5% elanikest.

Teemaga seotud mrksnadest teatakse kige paremini sna "Internet",

millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kigist vastajatest.

Erinevatest videtest, millega mdeti erinevaid hoiakuid ja hirme,

mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, plvis kige

suurema ksmeele internetipunktide idee (81% nus ideega). 73% vastajatest

nustus sellega, et arvuti jb tnu oma hinnale rikkamate inimeste

prusmaaks. Vrdselt 62% oli nus videtega "Mul ei ole mingit kartust

arvuti kasutamisel" (ei olnud nus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt

selleks, et teha tasju" (ei olnud nus 30%). Kige viksem oli nustujate

ja mittenustujate osakaal mnevrra provotseeriva vite, et internetiga

samavrse info saab ktte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46%

nus ja 34% ei olnud nus).

SISSEJUHATUS

Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic

Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames lbi uuringu "Arvutite ja

interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".

Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist

uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase

aastakmne jooksul olnud ks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud

mrkimisvrne nii majandusharu rahalises vrtuses kui ka riistvara ja

tarkvara leldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu

kll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega vime tunnistada, et

Eesti ei srgi ka kogu lejnud maailma sabas vaid prib julgelt

infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihppe"

projekt on mitmeidki huvirhmi Eestis sundinud tsisemalt analsima

hetkeolukorda, et mista, milliselt platvormilt me arenema hakkame vi

igemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest

sltumatult, ja kuivrd ning mis suunas oleks neid 'hppajaid' vaja

suunata. Antud uuringu esmane eesmrk ongi anda lbilige veebruaris 1997

Eesti hiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest,

tarbimisest ning vimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise

kirjaoskuse' suhtes.

Uuring viidi lbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP

Eesti projekt). Vimaldamaks hiskonnale oluliste andmete laialdasemat

kasutamist ja eneseanalsi teostamist, siis on antud uuring lisaks

paberkujul tisaruandele ja lhikokkuvttele leitav ka Interneti

kodulehekljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste

omandiigus kuulub Balti Meediateabe ASile.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on

esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.

Paberaruande lisas on esitatud ksimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja

tabelaruanne.

METOODIKA KIRJELDUS

Valim ja ksitlus

Uuring viidi lbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews)

kasutades. Ksitlusts osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS

EMORi ksitlejat. Valimi koostamise aluseks veti Eesti Statistikaameti

arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise

meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Vljavte on esinduslik

Eesti 15-74aastaste elanike likes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996

1108167.

Ksitlus plaaniti viia lbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati

996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.

Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse,

rahvuse ja asulatbi likeid.

Andmettlus

Andmete ttlemisel kasutati andmeanalsiprogrammi ODIN.

Andmetabelite uurimisel ja tulemustest jrelduste tegemisel tuleb

arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tenosusega,

arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarhmade arvulist suurust.

Teostajad

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik

Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimgi

Valimi koostamine: Helje Proosa

Ksitlust koordineerimine: Marge Vainre

Andmesisestus: Marit Talivee

Tabelttlus: Karin Laur

Graafilised td: Garry Ingel

Tlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger

Tlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimgi, Karin Laur

II TULEMUSED

2.1. Arvuti kasutamine ldse

Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakmneid varem

hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt vheste

spetsialistide prusmaa, kes suutsid nendega ttada, on muutunud tnaseks

tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmrk

on viia arvuti vi see mis arvutist alles jb igahe koju ning vrdustada

arvuti telefoni, raadio vi teleriga.

2.1.1. leldine kasutamine

Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma

elus personaalarvutit, kompuutrit.

[pic]

Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui

kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest

on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekmnes.

Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on

olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%).

Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-

29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored

eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kige vhem 50aastased

ja vanemad mitte-eestlannad (5%).

Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka llatus, et erineva

tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud ppurid (80%). Ise

endale tandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.

Reattajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionridest 4%.

Krgharidusega inimestest on arvutit kasutanud le poole (57%). Alla

keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest,

kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (le 2000 krooni sissetulek

pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see nitaja 1001-

2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%).

Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole

kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda

alljrgnevalt:

. 84 tuhat (8% kigist vastajatest, 23% arvutit ldse kasutanutest) on kll

kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi

. 53 tuhat (5% kigist vastjatest, 15% arvuti ldse kasutanutest) kasutasid

arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi

. 27 tuhat (3% kigist vastajatest, 7% arvutit ldse kasutanutest)

kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui ndala

aega tagasi

. 198 tuhat (18% kigist vastajatest, 55% arvutit ldse kasutanutest)

kasutasid arvutit viimase ndala jooksul

Arvutit vhemalt kord ndalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud

pevade arvule:

. 39 tuhat (4% kigist vastajatest, 20% arvutit ndala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit hel peval ndalas

. 49 tuhat (5% kigist vastajatest, 25% arvutit ndala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal peval ndalas

. 62 tuhat (6% kigist vastajatest, 31% arvutit ndala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit viiel peval ndalas

. 47 tuhat (4% kigist vastajatest, 24% arvutit ndala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel peval ndalas

. 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat vib nimetada Eestis arvuti

kasutajateks (kasutanud arvutit vhemalt kord kuue kuu jooksul), kellest

sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit

viiel vi enamal peval ndalas;

Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad

kasutavad arvutit 1-4 peval ndalas;

Vhese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid

arvutit vhemalt kord 6 kuu jooksul kui vhem kui kord ndalas.

Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%

krgharidusega, 67% juhid, spetsialistid vi iseendale tandjad, 38% on

sissetulek pereliikme kohta le 2000 krooni. Joonisel on mrgitud

sihtrhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest

enam, rohelisega ja sihtrhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas

esindatud keskmisest vhem, punasega. Sihtrhmade puhul, kus antud

sihtrhma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist

graafiku tulba vrvina..

Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab

nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.

Arvuti vikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest

enam naisi ja mitte-eestlasi. Lhtudes vastustest ksimustele arvuti

viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis

kasutab keskmiselt pevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-

74aastastest inimestest.

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel

kasutuspeval kokku le kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise

aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja

poole tunni pevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase ndala

jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45

minutit (108 minutit). Keskmine peval arvutit kasutav inimene ttab,

kirjutab, mngib vi teeb midagi muud arvutis 177 minutit peva kohta.

Nende, kes kasutasid viimasel peval le 3 tunni arvutit, hulgas on

enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

Kigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on

. 54% kasutanud arvutit oma tkohal,

. 24% koolis,

. 20% kodus,

. 22% sprade ja tuttavate kodus,

. 6% teiste pereliikmete t juures,

. 12% sprade, tuttavate t juures,

. 1% mujal.

. 71% arvuti kasutajatest on ainult ks koht, kus nad arvutit on viimase 6

kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm vi enam.

Viimase ndala jooksul on kasutanud tkoha arvutit 41% arvuti

kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sprade tuttavate

kodus 6% arvuti kasutajatest. Kigist, kes viimase ndala jooksul arvutit

kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on les kahe kolmandiku (68%) mehed

ja 87% eestlasi.

Kigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi

pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tkoht (45%), millele jrgnevad

kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sprade,

tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta elda ning lejnutel on mingi

muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51%

juhtudel oma tkohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.

Tkoht on peamine arvuti kasutuskoht kigile, kes ttavad (va

reattajad), 30-39aastastele, krgharidusega inimestele. Koolis kasutavad

arvutit peamiselt ppurid ning keskmisest enam viksema sissetulekuga

peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on kllaltki thtsal

positsioonil vaesematest peredest prit laste ja noorukite jaoks esmase

arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.

[pic]

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud,

siis on kllaltki thtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%

inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti jrgmise

12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes

vib-olla hakkavad kasutama. le kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti

arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti

kasutajatele vib lisanduda jrgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.

41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha jrgmise

12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning

16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.

2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

Ksides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile

vis igustatult tekkida ksimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad.

Kuna kik arvutit iseloomustavad snad olid toodud kirjalikult kaardil, mis

esitati vastjale, siis oli vimalikult minimiseeritud ksitleja roll

(hldamine jne.). Kigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht

arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% htegi iseloomustajat, mis sobiks

tema peamise arvutiga. lejnute vastustest selgus peamiste arvutite

varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit

peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist

spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti vtta

reservatsiooniga.

Kigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid

seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem,

10% joystick ja 24% helikaart. le veerandi vastajate arvutid on

lokaalvrgus (30%) vi hendatud Internetti (27%).

Kigist inimestest, kes kasutavad oma tkohal arvutit on 47% selle

arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste

osakaal tpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et

sageli vib oma tkohal arvuti juurde psemine paljudel ttavatel

inimestel jda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.

2.2.2. Arvuti kodus

7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on

isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer.

Lisaks saab 3% ise vi keegi pereliige kasutada tkoha kaasaskantavat

arvutit. Arvuti kasutamise vimalus kodus on 11% inimestest. Nendest,

kellel on vimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka

kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit

USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti

ks krgemaid nitajaid maailmas.

Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti vi isiklik

kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on

sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart.

le kmnendiku kodus olevatest arvutitest on hendatud Internetti (13%). Ka

antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analsimisel, sest le

poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit

ldse.

Jrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise vi plaanib

keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on

kodus tavaline personaalarvuti vi isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib

seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni vi vhem pereliikme

kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis le 2000 kroonise

sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb jrgneva 12 kuu jooksul arvutit

muretseda 13%.

2.3. Arvuti kasutamisphjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud

tekstittlusprogramme, 64% on mnginud arvutimnge, 43% on kasutanud

tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on ttanud

raamatupidamisprogrammidega vi lugenud Internetis koduleheklgi. 18%

arvutikasutajatest on saatnud vi saanud e-maili.

Viimase 7 peva jooksul on tekstittlusprogramme kasutanud 41%,

arvutimnge mnginud 31%. Interneti koduleheklgi on viimase ndala jooksul

lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.

Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta

arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstittlust, 39% arvutimngude mngimist

ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on heks peamiseks tegevuseks

internetis koduleheklgede lugemine.

[pic]

Naiste jaoks on meestest thtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide

kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest thtsamaks programmeerimine ja

t raamatupidamisprogrammidega.

2.3.2. Interneti kasutamine

69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kigist 15-

74aastastest Eesti elanikest. Vrrelduna 1996. aasta sgisega on Interneti

kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Vrdluseks vib mainida, et Nua

Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5%

Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996

aasta lpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-

Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli vimalik internetti

kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli mrtsis-

aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24%

vimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu

jooksul ja 12% viimase ndala jooksul.

Interneti ndalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kigist

interneti kasutajatest vaatas internetis koduleheklgi viimase ndala

jooksul. Mrkimist vrib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti,

millel on interneti hendus.

Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate

jaotus soo likes palju htlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi

62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute phjal selleks

protsendiks 90%. Vrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis

oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste

riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lhtuvalt uuringust GVU WWW Fifth

Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste

osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti

kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.

Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud

nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-

29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29

aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad

mnevrra nooremad 29 aastat.

Interneti kasutajate hulgast koorub vlja kaks suurt gruppi: hed, kes

on juba le 1,5 aasta koduleheklgi lugenud (25%) ja teised, kes on

telised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21%

interneti kasutajatest mrkis, et nad vaatasid internetis koduleheklgi

esimest korda viimase kuu aja jooksul.

Kui interneti viimane kasutuspev ja arvutikasutamissagedus on

samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis vib oletada, et 3.5%

Eesti elanikest kasutab keskmisel peval internetti.

Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised phjused interneti

kasutamiseks, siis kaks kolmandikku mrkis huvi mingi teema vastu. le

poolte puhul oli phjusteks ka t jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja

meelelahutus (53%). Thtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku

info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud ksitluse

phjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli

phjus seotud haridusega. Vrdluseks vib tuua Jaapani interneti kasutajate

phjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tga seotud

informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase

teema kohta otse ei ksinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja

kasutus(log)failidest nitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka

Eestis olemas.

Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas

vike, siis piirdusime hetkel ainult mne ldksimusega. Samas on vga

thtis antud uuringuprojekti jtkamisel ka interneti kasutajate tpsem

uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vhemalt 200-300 vastajat.

2.3.3. E-maili kasutamine

E-maile on saanud vi saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti

elanikku ehk 18% kigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui

aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis

praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-

maili teel suhtlemisel vga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab,

et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid

USAs 15% elanikkonnast.

Kigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili ksiti nende e-

maili aadressi tbi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43%

kasutab asutuse, firma ldist e-maili, 8% kasutab mne teise inimese

isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei

osanud selle kohta midagi elda.

2.4. Mrksnade teadmine

Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise

meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid mrksnu arvuti- ja "uue meedia"-

alase info edastamiseks. Pris antud teema alguses esitati vastajale kaart,

millel oli toodud erinevad snad, mille puhul paluti inimesel elda,

milliseid nendest snadest oli ta kuulnud enne tnast intervjuud. Neli

sna, mille tundmist me antud aruandes analsime on Internet, World Wide

Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihpe".

Sna "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kigist

vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi le

poole (55%). Sna teavad paremini nooremad ja krgema haridusega inimesed,

samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sna ainult 27%.

Teised snad on veidi raskemad. Sna "elektrooniline post (e-mail)" oli

kuulnud ainult 40%, "Tiigrihppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelset

sna "World Wide Web" ainult 12%. Snu "elektroonilise post" ja "world wide

web" teadsid enam samad rhmad, mis "Interneti" puhul: noored, rikkamad,

haritumad ja mehed. "Tiigrihppe" projekt on kllaltki selgelt teatud

eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest

oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserhmad teavad

"Tiigrihpet" kllaltki sarnaselt. Krgharidusega inimeste hulgas on

"Tiigrihppe" projektist teadjaid 56%.

Vrdluseks on vimalik tuua oktoobris 1996 lbiviidud Advertising

Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal

teadis sna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olid

vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies

kuulnud snast "Internet".

2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

Vaatlemaks vimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mistmaks

hirme, mis vivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel

esitati vastajale 12 erinevat videt, mis ksitlesid teatavat arvutitega

seotud hirmu, ohtu vi hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on

selle vitega tiesti nus, ldiselt nus, ldiselt ei ole nus vi ei ole

ldse nus. Alljrgnevalt vaatleme videtele antud vastuseid lhemalt.

Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, ksikindiviidist tulenev

hirm arvuti kui masina ees. Mistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud

ksimuses, kasutasime kahte videt, millest esimene oli snastatud:

"Arvutite kasutuselevtt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm

arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel".

Teiste hiskonnaliimete vimaliku hirmuga arvutite ees nustus 28%

kigist vastanuist, sellega ei olnud nus 54% kigist vastanuist. Teistest

enam nustusid selle vitega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole

arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lhema 12 kuu jooksul teha (41%).

62% vastanuist nustus vitega, et neil pole personaalselt mingit

hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate

hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on mrkida, et ka arvutit mitte

kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit

hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni

kasutanud, kuid plaanivad seda teha jrgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud

nus vitega). [pic]

Vaadeldes nende videte omavahelisi koosmjusid, siis kige enam oli

inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole

hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste

arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei

osanud ei he ega teise variandi puhul oma hoiakut vljendada.

Kultuurilisi hirme otsustasime mta kahe vastandliku vitega, millest

esimene klas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud

keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem kasutamine mjub

soodsalt meie kultuurile".

Kigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise

arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle vitega

nus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole

nus 15% vastanuist.

igist vastanuist 38% ei olnud nus sellega, et inglise keel on ohuks

eesti keelele ja olid nus, et internet on soodsa mjuga eesti kultuurile.

16% oli neid, kes nustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti

keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mju meie kultuurile. 12%

oli neid, kes ei osanud ei he ega teise vite puhul seisukohta vtta.

Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mtsime kahe vite abil "Riigi-

ja omavalitsused peaksid enda td puudutava informatsiooni avalikustama ka

interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad)

peaksid olema internetiga hendatud arvutid, mida oleks vimalik tasuta

kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma t kohta info avaldama

ka interneti kaudu nustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%.

Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.

Kigist vastajatest 51% oli nus mlema vitega. 16% toetasid

internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite t

avalikustamise kohta interneti kaudu.

Mistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kttesaadavusega,

kasutasime samuti kahte videt "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on

olemas arvuti" ja "Arvuti jb tnu oma hinnale ainult rikkamate inimeste

prusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nus, et peagi on enamikes kodudes

arvuti, siis le kolmandiku (35%) ei nustunud sellega. Mni vide hiljem

nustus 73% inimestest, et arvuti jb rikkamate inimeste prusmaaks.

Sellele vitele oli vastu ainult 20% vastajatest..

Seetttu pole ka llatus, et 37% inimestest toetab mlemat

vastandlikku videt. Mistmaks selle vastuolu thendust, tuleb jrgmises

uuringutsklis lisada antud teema juurde selgitavaid ksimusi. 30%

vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetttu pole seda ka enamikes

kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.

Mistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks,

kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks videt "Arvutid ja internet

vimaldavad mnel inimgrupil haarata kontrolli maailma le" ja "Arvutid ja

nende abil suhtlemine vimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks". 44%

vastajaist on nus esimese vitega ning 29% on selle vastu, mis nitab, et

hirm "Big brother is watching You" on veel tiesti olemas arvuti

kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nus selle vitega 34%, medium

user'itest 44% ja light user'itest 51%. le poolte (53%) nustub, et

arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on

neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.

le veerandi vastajaist (26%) nustub kahe nii teineteist vlistava

kuid samas ka tiendava vitega. 18% leiab, et vimu haaramine ei ole

vimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Mnevrra krgem

(18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei he ega teise vite suhtes

seisukohta vtta.

Mistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale

infoallikale, siis paluti vljendada oma suhtumist vitesse, et "Minu

arvates on vimalik internetiga samavrset infot ktte saada ka raamatute

ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle vitega nus ning leidsid, et

raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivimeline internetiga. 34% ei olnud

sellega nus.

62% vastajaist nustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et

teha tasju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei nustunud nendega. Arvuti

heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nustus ja 54%, kes sellega

mitte nus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vhem inimene on arvutit

kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et

teha tasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi

seda teha nustub vitega 67% ja selle vastu on 20%.


2010