STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))

STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))

SISEKAITSEAKADEEMIA

PSЬHHOLOOGIA ХPPETOOL

STRESS

Kursusetцц

Juhendaja:

T. Ruubel

Tallinn 2000

SISUKORD

SISUKORD 2

Sissejuhatus 3

1. Elustress 4

1.1. Stressi tekkepхhjused 4

1.1.1. Tццstress 5

1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid 5

1.1.3. Tццstressi vдltimise meetodid 6

1.1.4. Tцц hьved 8

1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused 9

1.2. Stressipinge 11

2. Stress ja sugu 13

3. Vхitlus stressi vastu 16

3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile 16

3.2. Relaksatsioon 17

3.3. Rahustav hingamine 18

3.4. Lihasrelaksatsioon 19

3.5. Mхtlus 21

3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta? 22

3.7. Aroomid stressi vastu 22

3.8. Muud meetodid lххgastumiseks 23

KOKKUVХTE 24

KASUTATUD KIRJANDUS 25

Sissejuhatus

Kдesolevas kursusetццs pььan analььsida stressi, stressi tekkepхhjused,

stressi mхju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas vхidelda

stressiga ning stressi profьlaktika meetodeid.

Stress on tavakeeles дrritav nдrvipinge, mis pikema aja jooksul mхjub

muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tхlgendatult on

stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele,

valmisolek tekkinud ohu ning ьlekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sхna

“stress” tдhendab, tхlkides inglise keelest, “surve, pinge, rхhumine”.

Ensьklopeediline sхnastik annab jдrgmist stressi tхlgendust: stress on

organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mхjurite vastu

(Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tхlgenduse kanada fьsioloog Hans

Selje. Tema seletuse jдrgi stress on kхik, mis pхhjustab kiire organismi

vananemist ning tekitab haigusi.

Stressoriks vхib saada mistahes nдhtus, mis nхuab organismilt kohanemist.

Tььpilised stressorid on psььhiline pinge, raske kehaline pingutus ja

trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse

stressireaktsiooniks.

Iga inimese elus esineb stressi, sest kхikides inimese elu- ja

tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid

tekivad nii kodus kui ka tццl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie

jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi

tццkohtadel.

Peale stressi tekke ьldiste pхhjuste analььsitakse tцц esimeses osas

organisatsiooni stressitegureid. Teises osas kдsitletakse ьlepingetest

vabanemise vхimalusi ning seda, kuidas mхtelda ja toimida, et stressi

vдltida. Kolmas osa sisaldab stressi profьlaktika meetodite kirjeldust,

mille hulka kuuluvad pдevakorra ьmberkorraldamine stressivastaseks ja

psьhholoogiline esmaabi kriisiolukorras.

Elustress

Stress on harilik ja tihti esinev nдhtus. Kхik meist aeg-ajalt saavad seda

tunda, nдiteks, kas ххnsa tundena kхhus ennast uutele klassikaaslastele

tutvustades vхi kхrgenenud дrrituvusena ning unetusena eksamisessiooni

ajal. Stress on vдltimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress

tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on

inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb хppida vahet tegema lubatava stressi

taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vхimatu.

Meie kдsitleme selles tццs ьleliigset psьhholoogilist vхi fьsioloogilist

pinget. Uurimused nдitavad, et fьsioloogilised stressitunnused on

maohaavandid, migreen, hьpertoonia, hingeldustхbi ja sьdamehaigused.

Psьhholoogilised tunnused on ьlitundlikkus, дrevus, depressioon, isutus,

unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.

Ьleliigne stress lдheb ettevхttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja

heaolu languse tхttu. Paljud tццtajate probleemid, mis kajastuvad nii palga

suuruses ja tцц tagajдrgedes, kui ka tervises ja tццtajate heaolus,

pхhinevad psьhholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt

ettevхtte kulusid eesmдrgi saavutamisel ning vдhendab tццtajate

elukvaliteeti.

1 Stressi tekkepхhjused

Stress vхib olla pхhjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevхtte tццga

ja tegevusega vхi inimese isikliku elu sьndmustega.

Osa stressi tekkepхhjusi, nagu kхrge tццpinge vхi jхhker kohtlemine, on

kхigile teada, ent mхndagi nendest, nдiteks kдrsitustхbe, masendustunnet,

enesesisendust, nдrivat kadedustunnet vхi pettumist lдhisuhetes, ei osata

alati nдrvipinge tхusu pхhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon

ьhele vхi teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame

situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku vхimalusi. Ootamatu, ohtlik

ja vдljapддsmatuna nдiv olukord suurendab stressi.

1 Tццstress

Mххdukas nдrvipinge on tццl mitte ьksnes vдltimatu, vaid koguni soovitav –

see sunnib end mobiliseerima, vхimed mдngu panema. Ametikoht, millega

pidevalt kaasneb psььhiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja

tццkatele inimestele erilist pinget.

Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu nдiteks хpetajad,

autojuhid, raamatupidajad vхi mььjad on valmis kinnitama, et nende tцц on

tдis nдrvipinget. See ei tдhenda aga mitte alati kхrgenenud stressi

vastaval tццalal.

Kroonilise ajapuuduse ja suure tццpinge tunne on miski, mida paljud

inimesed ise endale alateadlikult sisendavad – nii selleks, et tдhtsate

asjadega hхivatud isikuna teiste silmis tunnustust vхita, kui ka selleks,

et arvatud ьlekoormuse olukorras endale ise vдhem kohustusi vхtta.

Kiire tempo, kхrge vastutus vхi suur tццkoormus tekitavad stressi seda

enam, mida rohkem nendega kaasneb jдrgmisi subjektiivseid asjaolusid: tцц

ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi vхi

kolleegidega on halvad, tццkohal valitseb korralagedus, firmas esineb

kдegalццmise meeleolusid jne.

2 Organisatsiooni stressitegurid

Kдsitleme neid tegurid, mis toimuvad organisatsiooni sees ja tekitavad

stressi.

1. Ьlekoormus vхi vдike alakoormus. Nдiteks, tццtajale antakse liiga palju

ьlesandeid vхi nхutakse tulemuste liiga nхrget taset teatud aja jooksul.

Sellel juhul tavaliselt tekibki frustratsioon ja lootusetuse tunne. Kuid

ka alakoormus vхib esile kutsuda samasuguseid tundeid. Tццtaja, kellel ei

ole tema oskustele ja vхimetele vastavat tццd, tunneb frustratsiooni,

rahutust oma vддrtuse suhtes ning oma koha suhtes organisatsiooni

sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna.

2. Rollide konflikt. Rollide konflikt tekib siis, kui tццtajale esitatakse

vasturддkivad nхudeid, kui on mitu juhti. Rollide konflikt vхib tekkida

ka mitteformaalse rьhma normide ja formaalse organisatsiooni nхudmiste

erinevuste tulemusena. Selles situatsioonis indiviid vхib tunda pinget ja

rahutust, sest ta tahab ьhest kьljest kohaneda kollektiiviga ning teisest

kьljest kinni pidada juhtkonna nхuetest.

3. Segased rolliootused. Segased rolliootused tekivad siis, kui tццtajale

pole selge, mida talt oodatakse ja nхutakse. Rollide konfliktist

erinevalt nхuded ei ole vasturддkivad, aga samal ajal need on pхiklevad

ja ebamддrased. Tццtajatel peab olema kindel ettekujutus juhtkonna

ootustest.

4. Ebahuvitav tцц. Uurimused on nдidanud, et indiviididel, kellel on

huvitav tцц, tekib harvem дngistust ja nad haigestuvad vдhem, kui need,

kelle tцц ei ole huvitav. Kuid vaatenurgad mхistele “huvitav tцц” kхigil

on erinevad: see, mis paistab huvitavana ьhele, ei tдhenda seda, et

teisele see kindlasti pakub huvi.

5. Muud tegurid. Leidub tuhandeid tццkohti, kus stressi ja rahulolematust

lisavad sellisedki tegurid nagu mьra, vilets valgustus, liiga madal vхi

kхrge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud, inetud kхledad

tццruumid, aegunud tццvahendid ja masinad – kхik see, mida

traditsiooniliselt fьsioloogilisteks tццtingimusteks on peetud.

Suure tццkoormuse kхrval tekitavad stressi ka rahulolematus tцц sisu, oma

positsiooni ja rolliga.

3 Tццstressi vдltimise meetodid

Inimestele, kes kannatavad ьlemддrase tццstressi all, soovitatakse

rakendada jдrgmiseid meetodeid.

1. Tццtage vдlja prioriteeti sьsteem oma tццs. Hinnake oma tццd jдrgmisel

viisil: “pean tдnaseks tegema”, “teha hiljem, sellel nдdalal” ja “teha,

kui on aega”.

2. Хppige ьtlema “ei”, kui te jхuate piirini, kus ei suuda enam vхtta tццd

juurde. Seletage oma ьlemusele, et te saate aru ьlesande tдhtsusest.

Seejдrel kirjeldage konkreetsed prioriteetsed tццd, mille kallal te

praegu tццtate. Kui ta jддb oma arvamuse juurde, kьsige, mis tццd te

peate edasi lьkkama uue tцц lхpuleviimiseks.

3. Suhelge oma ьlemisega eriti efektiivselt ja usaldusvддrselt. Pььdke aru

saada tema probleemidest ja aidake tal aru saada teie omadest. Хpetage

oma juhti lugu pidama teie prioriteetidest, teie tццkoormusest ning andma

pхhjendatud ьlesanded.

4. Дrge nхustuge oma juhiga, kui ta hakkab andma vasturддkivaid nхudeid

(rollide konflikt). Seletage talle, et niisugused nхuded tхmbavad teid

erinevatesse suundadesse. Paluge korraldada nхupidamist kхigi

asjaosalistega, et vдlja selgitada probleem. Дrge vхtke sььdistavat

agressiivset seisukohta; lihtsalt seletage, missugused konkreetselt

probleemid loovad vasturддkivaid nхudeid teie jaoks.

5. Andke teada juhile vхi kaastццtajale, kui te tunnete, et teie ьlesannete

ootused vхi hindamise standardid ei ole selged (segased rolliootused).

Цelge neile, et te kahtlete konkreetsetes kьsimustes, mis on seotud

ьlesandega ja tahate nхu pidada neis kьsimustes.

6. Arutage igavusetunnet vхi huvi puudumist tцц vastu oma juhiga. Aga

pidage meeles, et ei tohi muutuda kaeblevaks. Seletage, et teie eeldate

tццd, mis nхuab pьhendamist ja tahaksite saada vхimalust vхtta osa

teistest tццvaldkondadest.

7. Igapдev leidke aega puhkepausideks ja relaksatsiooniks.

Teised tegurid, mis on seotud stressi teke vдhendamisega, on tervislik

toitumine, enese vormis hoidmine kehaliste harjutuste abil, ning

ьldtasakaalu saavutamine elus.

Juhtidele soovitatakse kхrge tццviljakuse ning madala stressi taseme

saavutamiseks:

1. Hinnake teie tццtajate vajadusi ja kalduvusi ning pььdke mддrata vastav

tцц maht ja tььp nende jaoks. Kui nad nдitavad hдid tagajдrgi selle

ьlesande tдitmisel, tхstke tццkoormust tццtajate nхusolekul. Sobivatel

juhtudel delegeerige volitused ja vastutus alluvatele.

2. Lubage oma tццtajatel loobuda mхne ьlesande tдitmisest, kui nendel on

olemas mхjuvad pхhjused. Kui on vдga vajalik, et nad tдidaksid seda

ьlesannet, seletage, miks seda on vaja, ning seadke prioriteedid

jдrjekorda nende tццs, et anda vajalikku aega ja lisaressurse ьlesande

tдitmiseks.

3. Mддrake tдpsemalt konkreetsete volituste, vastutuste ja tootmisootuste

tsoonid. Kasutage kahepoolset kommunikatsiooni ja alluvate informeerimist

(tagasisidet).

4. Kasutage liidri stiili, mis vastab antud situatsiooni nхuetele.

5. Kindlustage vastav hьvitus efektiivse tцц eest. Tццpinge lдbielamine

kahjutoova stressina ja tццst saadav rahulolu vхi rahulolematus olenevad

paljuski sellest, kui hea palgaga jхupingutusi korvatakse.

6. Olge eeskujuks oma alluvate jaoks, arendades vхimeid ning arutades koos

nendega keerulisi kьsimusi (Popova jt. 1994: 252-256).

4 Tцц hьved

Tццst hoidumine ja iga hinna eest oma koormuse vдhendamine ei ole kuigi

tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma tцц tulemustest rahulduse saamine on

ьhevхrra olulised nii hea enesetunde hoidmiseks kui toonuse tхstmiseks.

Jдrgnevalt on loetletud mхned ratsionaalselt korraldatud ning energiliselt

ja keskendumisega tehtud tцц kasutegurid.

. Tцц vхimaldab luua kontakte teiste inimestega ning tunda rahuldust

ьheskoos millegi tegemisest, eesmдrgi saavutamisest.

. Tцц sunnib avardama silmaringi, хppima pidevalt midagi juurde.

. Tццl vхib leida sьmpaatse inimese, kellega on meeldiv ka vaba aega koos

veeta.

. Koostцц teiste inimestega sunnib ьletama oma vaateviisi piiratust,

arvestama ka teiste kogemusi.

. Tцц kдigus vхib ise teistele midagi хpetades tunda end targa ja

vajalikuna.

. Tцц vхimaldab enamasti paremini tegeliku eluga kursis olla kui puhkus.

. Tццl vхib leida usaldusvддrse inimese, kellega saab ka oma isiklikke

probleeme arutada.

. Hingelise kriisi olukorras aitab tцц mхtted iseendalt ja oma muredelt

eemale viia.

. Iga nхudlikum tццkoht esitab teatud vдljakutse taiplikusele ja nхuab

loovust.

. Tццl kдimise rьtm aitab vaimselt ja kehaliselt vormis pьsida.

. Tцц tagab hea enesetunde hoidmiseks tarviliku tunnustuse ja lugupidamise

(Elenurm jt. 1997:25).

5 Isiklikus elus toimuvad muutused

Igasugune muudatus elus nхuab kohanemist: olgu see siis tццkoha vхi

riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis vхi isegi pьhad. Rahulolematus

ja pinge on sel puhul ьsna tavalised nдhtused. Inimest vхivad hдirida nii

elu rutiin ja ьksluisus kui ka sagedased vхi jдrsud elulised muutused.

Tundub, et ьhtaegu inimene januneb muutuste jдrele ja samas kardab neid.

Miks? Iga muutus rikub vдljakujunenud tцц- ja elurьtmi ning sunnib muutma

inimese harjumusi kдitumises ja mхtlemises.

Olulised muutused elus on seotud kхrgenenud emotsionaalse stressiga.

Stress, see iseдralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega

paratamatult kaasneb, aitab aga toimuvate muutustega kohaneda: probleeme

lahendama asuda, hingevaluga toime tulla ning mхtteviisi ja toimimise

muutumist ette valmistada.

Kui me uuesti vaatame lдbi elusituatsiooni ja sьndmuste loetelu, mis vхivad

esile kutsuda stressi, siis nдeme, et mхned nendest on positiivsed ning

avaldavad soodus mхju meie elu peale (pulm, isiklik edu, lapse sьnnitamine,

edukalt tehtud eksamid). Peale seda, elu jooksul me kogeme ka teised

positiivsed tunded, nt rххm (kooli, ьlikooli lхpetamine, sugulaste vхi

sхprade kokkutulek, lemmik vхistkonna vхit), armastus, loomingutхus jne.

Stressipinge tekitavad nii positiivsed kui ka negatiivsed situatsioonid.

Selleks, et kuidagi vahet teha stressiallikate vahel, positiivsed said

nimetuse eustress, negatiivsed – distress.

Psьhholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille abil on vхimalik hinnata

ьhe vхi teise sьndmuse poolt tekitatud stressi suurust. Nдiteks 1967.a. T.

Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste skaala jдrgi oli

tolleaegse Inglismaa elanike jaoks kхige suuremaks stressoriks lдhedase

inimese surm, nхrgimaks jхulupьhad.

Kuidas nii meeldiv aeg nagu jхulud vхib stressi tekitada? Ьhele muudab

pьhad nukraks ьksiolek. Teisele toovad jхulud kaasa hulga sekeldusi

(piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei suuda

kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pьhadelt

midagi tхeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kдtte jхudes mitte

midagi ei toimugi (Elenurm jt.1997:44).

Kui mingile ajalхigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nхudvaid

muutusi, vхib stress ьletada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Seepдrast,

kui vхimalik – ьks muutus korraga!

Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja

hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla, muututakse nii

heale kui kurjale vastuvхtlikumaks, vaimustutakse vхi vihastutakse

kergemini, vхidakse uisapдisa otsustada ja endalegi ootamatult toimida.

Suurte muutuste ajal on seepдrast tark elada ьks pдev korraga ja kaalukate

otsuste langetamine vхimaluse korral edasi lьkata. Samas sunnib turvatunde

ja enesekindluse puudumine kiiresti otsustama. Segipaisatuse ja teadmatuse

tunne kaovad sedamццda, kuidas uued kдitumis- ja tegutsemisviisid

juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tхekspidamised,

usaldusvддrsed pхhimхtted, harjunud tццviisid, keskendumine konkreetsele ja

lihtsale praktilisele tegevusele. Nдiteks suure mure vхi leina korral saab

tхhusat abi igapдevaste kodutoimetuste дrategemisest.

Teisest kьljest vхib vahel muutustega kohanemiseks vaja olla just

lahtiьtlemist mхnest vanast harjumusest. Suured muutused panevad proovile

inimese vхime maailma teisiti nдha ja oma tegutsemine sellele vastavks

kohandada.

Stress, on otsekui organismi mдrguanne selle kohta, et elus tekkinud

muudatusele peaks jдrgnema ka enese muutmine.

Muutustega kaasneb mхnelegi meeliьlendav teravate elamuste kogemine –

emotsionaalne pinge tekitab teatud “narkootilise” efekti – nauditakse

adrenaliini verre paiskumisele jдrgnevat erutuse ja erksuse seisundit.

Leidub inimesi, kes pььavad oma elu mхnusaks teha aina uutesse seiklustesse

sukeldudes. Kuid sage uue otsing vхib anda tunnistust iseenda eest

pхgenemisest – lakkamatuid muutusi ja vaheldust otsides pagetakse kehva

keskendumisvхime, kдrsituse, pealiskaudsuse ning paradoksaalsel viisil ka

vхimetuse eest endas midagi muuta. Otsitakse muutusi oma ьmbruses selleks,

et ise mitte muutuda.

2 Stressipinge

Seega stress on organismi pingeseisund, s.t. keha ja meelte vastus

organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele (stressi situatsioon). Inimese

organism kannatab stressipingest tekkiva mхju all.

Kдsitlegem erisugused inimese seisundid, mis vхivad signaliseerida sisemise

pinge olemasolust organismis. Teadvuslik hinnang vхib ьle viia need

signaalid emotsionaalsest sfддrist (tunded) ratsionaalsesse (mхistus)

sfддri ning sellega likvideerida ebasoovitatava seisundi.

Stressipinge tunnused:

1. Vхimatus keskenduda millelgi.

2. Sagedad vead tццs.

3. Mдlu halvenemine.

4. Vдsimusetunde liiga sagedane tekkimine.

5. Kхne kiiremine.

6. Hajameelsus.

7. Sagedased valud (pea-, selja-, maovalu).

8. Suurenenud дrrituvus.

9. Tццrххmu alanemine.

10. Huumorimeele puudumine.

11. Suitsetamise sagenemine.

12. Kalduvus alkoholilembusele.

13. Pidev nдlja tunne.

14. Isu kaotus – ei tunne toidu maitset.

15. Vхimatus хigel ajal tццd lхpetada.

Kui leitakse oranismi stressipinge tunnused, siis tuleb tдhelepanelikult

uurida selle pхhjusi.

Vхimalikud stresspinge pхhjused:

1. Tihtipeale tehakse mitte seda mida sooviks, vaid seda mida on vaja, mis

kuulub kohustuste hulka.

2. Ei jдtkuta pidevalt aega – ei jхuta midagi дra teha.

3. Keegi vхi miski ajab taga, rutatakse pidevalt kuhugi.

4. Tahetakse pidevalt magada – kuidagi ei saa end vдlja magada.

5. Tuntakse, et kхik ьmbritsevad on ka pinges.

6. Nдhakse unesid sagedamini, eriti kui on ьlevдsinud.

7. Suitsetatakse liiga palju.

8. Tarvitatakse alkoholi rohkem kui tavaliselt.

9. Ei meeldi peaaegu kхik.

10. Kodus on pidevalt konfliktid.

11. Tuntakse pidevalt rahuldamatust elust.

12. Vхetakse raha vхlgu siis ku ei teata kuidas pдrast tagasi maksta.

13. Tekitakse alavддrsuse kompleks.

14. Ei olda kellegagi rддkida oma probleemidest ning ei soovita seda.

15. Tuntakse, et ei peeta lugu ei tццl ega kodus.

Arvatavasti siin ei ole toodud kхik stressipinge pхhjused. Iga inimene peab

ise analььsima oma seisundit ja ilmsiks tegema stressipinge pхhjused, mis

on iseloomulikud ainult tema jaoks.

Stress ja sugu

Mхnikьmmend aastat tagasi leidsid inglise psьhholoogid, et naistele on

omasemad neurootilised, meestele aga somaatilised stressireaktsioonid:

naised kipuvad nutma, nддgutama ja halama, tahavad end tьhjaks rддkida ja

ootavad lohutamist. Mehed tхmbuvad pigem endasse, elavad kujutlustes

toimunut lдbi vхi eitavad sьndmuste negatiivset mхju, kuni stress kehaliste

vaevustena endast mдrku annab. Ьhiste ja esmaste stressi tunnustena

kirjeldatakse unetust, masendust ja дrrituvust.

Eesti naised mдrkavad enda juures stressi tunnuseid meestest sagedamini:

nad on tunduvalt rohkem ьlevдsinud ja palju sagedamini rahutud, дngistunud

vхi ьkskхiksed. Neil valutab pea ja nad kurdavad, et дrrituvad kergesti.

Nad kдivad sagedamini arsti juures.

Mehi hakkavad vaevama ebamддrased pisted sьdame piirkonnas, rхhumine rinnus

ja pхhjuseta higistamine, justkui raske on hingata ja viha vдljub kontrolli

alt. Stressi ьle kurdavad mehed vдhem, sest seda pole kombeks tunnistada.

Enese ja oma keha tunnetamisega on Eesti meestel kehvad lood. Oma autost ja

selle mootori vхimsusest teatakse kхike, viimasest tehnoьlevaatusest

mдletatakse pisemaidki rikkeid, kui aga kьsida neilt kasvхi nende kehakaalu

ja veresuhkru taset vхi viimast hambaarsti juures kдimise kuupдeva, siis

sattub mees kimbatusse.

Kohustus tццd nii teha, et perele piisav sissetulek tagada, on tugev

stressitegur. Selle nimel pььtakse endast viimane vдlja vхtta. Juhtub, et

armu ei anta ei alluvatele ega perelegi. Tццstressi tunnused ilmnevad

mujalgi: suhted lдhedastega pingestuvad ning sхpradest hakatakse eemale

hoidma.

Stressiekspert ameeriklane Georgia Witkin tхdeb, et meeste stressi

pхhiliseks pхhjuseks on vхitlus positsiooni pдrast.

Pikka aega on karjддr olnud mehe peaaegu ainuke eneseteostusvхimalus. Amet

annab talle elu pхhirolli, kuid toob kaasa ka suurema stressi. (Vaatamata

sellele, et ьlekurnatus ja tццvдsimus naisi nende endi arvates sagedamini

vaevab.) Mehe peamine roll on tццd teha ja sissetulekut teenida – see tagab

edu, tunnustuse, kindlustatuse. Teenitud raha, saavutatud positsioon ja

omandatud lugupidamine vхivad halvimal juhul osutuda pakutavateks

vahetusvддrtusteks ka tervise, armastuse ja hoolimise hankimisel.

Naise “valuuta” on mitmekesisem ning ning ta on riskide vastu paremini

kindlustatud. Naist peetakse tavaliselt paremaks suhtlejaks, tema puhul on

hinnas ka kaunis ja hoolitsetud vдlimus.

Pьstitanud enesele eesmдrgid ja neid tдitma asunud, sihib mees juba

jдrgmisi: ta tahab saavutada nii palju, kui suudab, kuid sageli rohkem, kui

parajasti vaja. Mees on tihti vaid ьhes – ameti-rollis.

Naisel on rohkem valikud. Ema, abikaasa ja tццtaja rollide esitatavad

ootused on erinevad, ьhe tдitmine ei sхltu teisest.

Rootsi stressiuurija Frankerhaeuser kinnitab, et tццstress kimbutab naisi

vдhem tдnu valikuvabadusele: nad ei saa end teostada mitte ainult tццl,

vaid ka naise ja emana. Ta puhkab ьhest rollist, tдites teist. Kхige enam

kehtib see seaduspдrasus just juhtide ja spetsialistidena tццtavate naiste

kohta, kellel on voli ise oma tццd kavandada ja korraldada. Ьlemuseks

olemise pinget see naine ei pхe: pigem naudib vхimalust end

traditsioonilises meeste valdkonnas teostada.

Mees paneb kхik tavaliselt ьhele kaardile – kui tцц ei edene ja amet ei

anna vхimalust end hдsti tunda, siis nдib kхik hukas olevat. Stress tццl

muserdab meest enam nii juhina teiste inimeste tegevuse eest vastutamisel

kui ka alluvana kellegi kдske tдites. Alluva rolli on mehel raskem taluda

kui naisel. Traditsiooniliselt oodatakse juhi ja liidri rolli vхtmist pigem

mehelt ning see toob kaasa saavutuspinge.

Sьdamearst Jaan Eha on tхdenud, et Eesti meeste hulgas esineb palju

enesehдvituslikku kдitumist, mis viitab suurele stressile ja

ebaadekvaatsele enesehinnangule: mхttetud ja ohtlikud manццvrid liikluses,

kihutamine, suitsetamine, joomine ja narkootikumide kasutamine. Ьldine

nдrvilisus ilmneb olmekonfliktides ja tьhjas sхnelemises. Nii nagu ei peeta

kinni liikluseeskirjast ega peeta seadusi miskiks, ei jдrgita ka keha ja

vaimu tervist sддstvat eluviisi. Ьhepдeva-unistuste nimel elamine viib

mхttetu tхmblemiseni. Vхimalik, et selle pхhjuseks on sotsiaalne ebakindlus

ja tuleviku-usu puudumine.

Eesti meeste suremus sьdamehaigustesse on Euroopas esikohal, eriti

keskesliste meeste hulgas (Lдti ja Venemaa kхrval). Jaan Eha leiab, et

olukord vхib hakata aegamццda muutuma, kui riik ja tццandjad hakkavad

vддrtustama inimest ja tema tervist, mitte ainult kasumit. Nдiteks

Inglismaal on vхidetud juba ьsna mitu kohtuasja stressist tingitud kahju

hьvitamiseks.

Noorte meeste eluvддrtuste ja rollide mitmekesistumine (lххgastumine

kodutцid tehes, isaduspuhkusele jддmine jms), mis viimastel aastatel on

levinud Pхhjamaades, vхib olla oluliseks stressipuhvriks. Vastutus pere ja

jдrglaste ьleskasvatamise eest ei kao, kuid selle teostamise viis suurendab

mehe ja kogu turvatunnet ning lдhendab pereliikmeid ьksteisele.

Stressi ьletamise viisid on aja jooksul mхneti muutunud ning mхjutatud mehe

ja naise rollidele omistatud tдhendusest. Mхlemad pooled teadvustavad

ennast lдbi peegelduse oma ajas ja kultuuris ning pхevad suhte- ja

tццpingeid vastavalt sellele, kuidas suudavad neile ootustele vastata.

Meeste ja naiste taktikad stressi tekitanud probleemide lahendamisel on

erinevad. Naised kьsivad sagedamini nхu, keskenduvad positiivsele ning

hakkavad samm-sammult ja ettevaatlikult katsetades asja parandama. Mehed

pььavad ise toime tulla ja hoiavad asja enda teada, kuni kхik on omaette

lдbi mхeldud ning olukorra muutmise vхimalused lдbi kaalutud. Kui mees

midagi muuta otsustab, siis tahab ta teha kхike korraga. Selline otsus vхib

suurendada pinget ja viia purustava kдitumiseni. Niisugust kдitumist toidab

mхtteviis: mees ei tohi oma nхrkusi nдidata ning ta otsused peavad olema

kindlad ja kхigutamatud.

Kui probleem ei хnnestu lahendada, siis vхib abi olla suhtumise muutmisest.

Naistele on omane anda probleemile teine tдhendus, eitada selle olulisust

vхi lihtsalt fantaseerida (“kьll kunagi midagi iseenesest muutub”).

Mehed kipuvad otsima sььdlast ning pььavad teda karistada. Nii mхnigi kord

vхib “sььdlaseks” osutuda mitte probleemi tegelik pхhjustaja, vaid nхrgem

kolleeg vхi pereliige. Ohtlikuks muutub olukord mehe tццvхimele,

enesehinnangule ja vaimsele tervisele siis, kui sььdlaseks hakatakse pidama

ennast.

Naisi saab mehe stressi leevendada, kui aitab tal probleeme selgeks

rддkida, sььkoormat hajutada ning lahendusele jхudmise ьksikasju kavandada

( Elenurm 2000: 40-42).

Vхitlus stressi vastu

Tekib kьsimus, kuidas inimese organism paneb stressile vastu ning juhib

seda?

Kдsitleme organismi vхimalikud reaktsioonid stressile ning stressi

alandamise pхhiviise:

relaksatsioon;

keskendumine;

hingamise autoreguleerimine.

1 Mismoodi inimese organism reageerib stressile

Mis on inimese organismi vхimalikud reaktsioonid stressile?

1. Stressi reaktsioon.

Ebasoodsad tegurid (stressorid) kutsuvad esile stressi. Inimene katsub

teadvuslikult vхi teadvustamatult kohaneda uue situatsiooniga. Sellele

jдrgneb tasandamine ehk adapteerimine. Inimene kas leiab tasakaalu

kujunenud situatsioonis ning stress ei tekita mingeid tagajдrgi vхi ei

kohane sellega, see on nn MAL-adapteerimine (halb adapteerimine). Selle

tagajдrjel vхivad tekkida erisugused psььhilised vхi fььsilised hдlved,

stress kas kestab kьllaltki kaua vхi tekib tihti.

2. Pasiivsus.

See ilmneb inimesel, kelle adapteerimise reserv on kasin ning organism ei

suuda stressile vastu panna. Tekib abituse, lootusetuse ja depressiooni

seisund. Aga selline stressi reaktsioon vхib olla ajutine.

Kaks ьlejддnud reageerimisviisi on aktiivsed ja allutatud inimese tahele.

3. Aktiivne kaitse stressi vastu.

Inimene vahetab tegevusala ja leiab ьles midagi otstarbekamat ja

sobivamat vaimutasakaalu saavutamiseks, mis soodustab tervise seisundi

paranemist (sport, muusika, aia kujundamine, joonistamine jne).

4. Aktiivne relaksatsioon, mis suurendab organismi loomulikku adapteerimist

nii psььhilist kui ka fььsilist. See reaktsioon on mхjuvam.

Normaalsetes tingimustes stressi vastuseks inimesel tekib дrevus,

norutunne, mis on automaatne ettevalmistus aktiivseks tegevuseks kas

rьndavaks vхi kaitsvaks kдitumiseks. Niisugune ettevalmistus teostub

organismis alati, sхltumata sellest, milline stressireaktsioon tuleb –

isegi siis, kui ei toimu mingit fььsilist toimingut. Automaatse reaktsiooni

impulss vхib olla potentsiaalselt ohtlik ja viib organismi valmisoleku

seisundisse. Sьdamelццgid sagenevad, tхuseb vererхhk, lihased on pingul.

Sхltumata sellest kas oht on tхsine (elule дhvardus, fььsiline vдgivald)

vхi mitte (solvang) organismis tekib дrevus ja selle vastuseks

vastupanekuks valmisolek.

3.2. Relaksatsioon

Дrevuse automaatne reaktsioon seisneb kolmest jдrjestikusest faasist

(vastavalt H. Selje teooriale) (Popova jt.1994:288):

impulss

stress

kohanemine

Teiste sхnadega, kui tekib stress, siis stressiseisund hakkab varsti

alanema – inimene nii vхi teisiti rahuneb. Kui kohanemist rikutakse (vхi

ьldse puudub), siis on vхimalik mхnede psьhhosomaatiliste haiguste vхi

hдirete tekkimine.

Jдrelikult, kui inimene tahab suunata oma jхupingutusi tervise sдilitamise

peale, siis ta peab teadlikult vastama stressi impulssile relaksatsiooniga.

Aktiivse kaitse abil on inimene suuteline sekkuma igaьhte kolmest stressi

faasist. Sellega ta vхib segada stressi impulssi mхju, peatada seda vхi

(kui stressi situatsioon ei ole tekkinud) nхrgendada stressi vдltides

sellega psьhhosomaatilisi hдireid organismis.

Aktiviseerdes nдrvisьsteemi talitlust, relaksatsioon reguleerib meeleolu ja

psььhilist erutuse taset, vхimaldab nхrgendada vхi alandada stressist

pхhjustatud psььhilist vхi lihaspinget.

Relaksatsioon on meetod, mille abil vхib osaliselt vхi tдiesti lahti saada

fььsilisest vхi psььhilisest pingest. Relaksatsioon on vдga kasulik meetod,

kuna omandada seda ьsna kerge – selle jaoks ei ole vaja spetsiaalset

haridust ega loodusannet. Kuigi on olemas ьks vдltimatu tingimus –

motiveering, s.t. igaьhel tuleb teada, milleks ta tahab omandada

relaksatsiooni.

Tдnapдeval kasutatakse sadu erinevaid lххgastustehnikaid. Nдiteks jooga jt.

ida enesearenduse sьsteemid pakuvad rea tхhusaid keha ja vaimu lхdvestamise

vхtteid. Mхned meetodid, nagu nдiteks hiina tervistav vхimlemine ja

vхitlustehnika taj chi nхuavad pikaajalist harjutamist. On aga neidki, mida

vхib pingeolukorras kohe proovida.

3.3. Rahustav hingamine

Pingeseisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Lххgastunud

inimene seevastu hingab aeglaselt ja sьgavalt: kopsudes kulgev хhk nдib

diafragmat ehk vahelihast masseerivat. Kхhu- ehk diafragmahingamine

parandab organismi talitlust ning aitab kooskхlastada keha, meelte ja vaimu

toimimist. Kхhuhingamise tдhtis osa meelte rahustamisel ning дrevuse

kхrvaldamisel on aastasadu teada joogidele (Elenurm jt.1997:114).

Tegelikult ei hinga enamus meist korralikult, olgu pinges vхi mitte.

Ebaхige hingamine jдtab meid ilma keha puhastavast ning energiat tootvast

hapnikust. Soovitatakse leida sobiv koht lebamiseks. Asetada kдed kхhule

ribide alla ning alustage aeglast ja sьgavat hingamist. Hingamist vхib

harjutada ka pьsti seistes. Sellisel juhul jдlgida, et teie jalalabad

asuksid paralleelselt, kдsi asetatakse kхhule. Kui hingatakse хigesti,

tuntakse kхhupiirkonna laienemist enne, kui rindkere hakkab kerkima.

Hingamist tuleks harjutada 5-10 minutit korraga. See aitab parandada

hingamist ka muul ajal ja lьhendab ooteaega, kasvхi tццlt tulles toidupoe

pikkades kassajдrjekordades seistes vхi ьhistransporti oodates (DELFI

2000).

3.4. Lihasrelaksatsioon

Jдrgnevalt on kirjeldatud ameerika arsti E. Jacobsoni poolt pakutud 20

pхhiharjutust, mille puhul iga lihastegrupi 15-20 sekundi pikkusele

lххgatamisele eelneb 7-10 sekundi pikkune pingutamine.

Sellist tььpi relaksatsioon aitab leevendada lihaspingeid хlgades, kaelas,

silmade ьmbruses, kergendab uinumist ning on abiks pingepeavaludest

vabanemisel. Lihaste pingutamine – lххgastamine ning kehale keskendumine

suunab tдhelepanu piinavatelt mхtetelt kehale ja vхimaldab nхnda vaimul

puhata ning ьlekuumenema kippuvaid meeli jahutada.

Soovitatav on praktiseerida umbes 20 minutit pдevas, tьhja kхhuga ning

vaikses хhkkonnas. Lihasrelaksatsiooni ajal peaks keha olema vхimalikult

vaba: kingad vхiks jalast vхtta ning pigistavad vццd ja rihmad valla

pддsta.

Esmalt veendu, et isud mugavalt. Pдrast iga lihastegrupi

pingutustlххgastamist jдta 15-20 sekundi pikkune paus, enne kui asud

jдrgmist lihastegruppi pingutama. Naudi seda tunnet, mis kehas tekib, kui

tunnetad pingutamise ja lххgastamise erinevust, lхtvumise vabastavat

toimet. Kui mхni lihastegrupp tundub eriti pingul olevat, siis lхdvesta

seda 2-3 korda jдrjest ning jдta seejuures iga pingutuse-lххgastuse tsьkli

vahele 20 sekundit.

1. Alustuseks tee 3 sьgavat hingetхmmet ning hinga aeglaselt ja pikalt

vдlja. Tunneta, kuidas keha vдljahingamise ajal pingetest vabaneb.

2. Pigista rusikad kхvasti kokku. Hoia neid nхnda 7-10 sekundit ning

lхdvesta siis 15-20 sekundi jooksul. Jдta umbes sama pikk ajavahe ka enne

iga jдrgmise lihastegrupi pingutamist.

3. Pinguta biitsepseid, nagu demonstreeriksid oma kдsivarte muskleid. Tee

seda 7-10 sekundit ja lххgastu siis 15-20 sekundit.

4. Pinguta kдsivarte sisekьlje lihaseid, sirutades kдed ette. Hoia

...lхdvesta.

5. Pinguta otsaesise lihaseid, tхstes kulmud nii kхrgele, kui saad.

Hoia...lхdvesta. Kujutle, et su otsaesine muutub lххgastudes jahedaks,

pea selgeks.

6. Ava suu nii pдrani, kui suudad. Lase huuled seejuures lхdvaks ning pььa

tunnetada lхualuude kokkupuutekohas tekkivat lihaste venitust.

Hoia...lхdvesta.

7. Tee mхned sьgavad hingetхmbed ja langeta pea. Tunneta pead kogu raskuses

nagu mхnusa une eel.

8. Painuta хlad taha, nagu tahaksid abaluid selja taga kokku suruda.

Keskendu pingele abaluude taga… ja lхdvestu. (Kuna see piirkond on sageli

eriti pinges, vхid sellise pingutamise-lххgastamise tsьkli lдbi teha kaks

korda.)

9. Pinguta rinnalihaseid ja hinga samal ajal mхnusalt sisse. Hoia hinge 7-

10 sekundit kinni… ja lase siis хhul aeglaselt kopsudest vдlja voolata.

Kujutle, kuidas koos vдljahingatava хhuga lahkub rinnust ьlemддrane

pinge.

10. Pinguta kхhulihaseid ja tхmba kхht sisse, nagu tahaksid kхhunahaga

selga puudutada. Hoia pingul … ja lхdvesta. Kujutle, kuidas lххgastuse

laine levib lдbi lхtvunud pehme kхhu ja selgroo.

11. Pinguta tuharalihaseid ja suru tuharad kokku. Hoia …lхdvesta. Tunneta,

kuidas niuete piirkond tдielikult lххgastub.

12. Pigista reied kokku. Pinguta… ja lхdvesta. Tunneta, kuidas sддremarjad

pingule tхmbuvad… ja lхdvesta.

13. Siruta jalad ette ja painuta varbad enda poole. Tunneta, kuidas

sддremarjad pingule tхmbuvad …ja lхdvesta.

14. Pinguta tallalihaseid ja pigista varbad konksu. Hoia …lхdvesta.

15. Kдi mхttes ja liigutades kogu keha uuesti lдbi ning veendu, kas mхni

lihas pole jддnud ьleliigselt pingesse. Kui leiad mхne sellise koha, siis

korda selle lihastegrupiga uuesti pingutamise-lххgastamise harjutust.

16. Olles kontrollinud, et lihased on lхdvad, sea end hдsti mugavalt istuma

ja lase lххgastuse mahedal pehmel lainel aeglaselt lдbi kogu keha voolata

ning oma vabastava hoovusega kхiki su keha lihaseid ja nдrve pealaest

jalatallani puudutada.

Esimesel korral vхtab selline lihasrelaksatsiooni harjutus aega 20-30

minutit, hiljem saad hakkama 15-20 minutiga (Elenurm jt. 1997:115-117).

3.5. Mхtlus

Tдnapдeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid sageli enese alla matta

дhvardab, vajaksime ka tццpдeva keskel minuteid, et lihtsalt niisama olla.

Mхtluse eesmдrk on meelel peatuda ja mхtetel vabalt minna lasta, keskenduda

olemisele “siin ja praegu”. Selline ьmberlьlitumine vдlise maailma

tegelikkuselt oma mхttelennu jдlgimisele puhastab ja virgutab vaimu,

aidates meid igapдevaaskelduste keerisest tagasi elu sьgavama mхtte ja

ainukordsuse tunnetamise rajale.

Meditatsiooni on praktiseeritud vдhemalt viis tuhat aastat. Viimase sajandi

uuringute jдrgi tervendab mхtlus nii keha kui meeli: suurenevad tдhelepanu-

ja keskendusvхime, tхusevad organismi energeetiline tase ja produktiivsus,

tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne ja loovus.

Kuidas aitab mхtlus stressi leevendada? Esiteks loob see kontakti

intuitiivse ja ratsionaalse, mдllu talletatu ja praeguste mхtete,

jдrelduste ning kavatsuste vahel. Teiseks lepitab mхtlus konfliktse loomuse

vastandusi – aitab kohandada soove vхimalustega, tasakaalustada kohusetunde

ja iha, tunded ja mхtlemise, ideaalidest unelemise ja tхelisusetaju.

3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta?

Ebameeldivatele asjadele mхeldes lдheb meie keha pingesse, sest keha

funktsioone reguleerivad ajukeskused ei tee vahet tegelike ja kujuteldavate

kujundite vahel. Niisiis reageerib teie keha ebameeldivatele mхtetele,

otsekui te oleksitegi selles olukorras. Proovida vхiks vahelduseks midagi

vastupidist ja kujutada ette asju, mis tekitavad inimeses hea tunde.

Vaimseks puhkuseks valmistumiseks lхdvestatakse lihased ja hingatakse paar

korda sьgavalt sisse. Siis sulgetakse silmad ja kujutatakse ette, et

ollakse meeldivas kohas, kas rannal vхi mдgedes vхi lemmiktegevuse juures.

Pььda seda kogeda. Manada silme ette pilt, kuulata helisid, tunda lхhnu.

Harjutada seda 10-15 minutit. Mida osavama muututakse, seda efektiivsem

selline lххgastumine on ning varsti suudetakse saavutada sama efekti vaid

mхne minutiga.

3.7. Aroomid stressi vastu

Aroomid mхjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetхttu on nende mхju

sьgav ning sageli teadvustamata.

Lхhnaasjatundjad vдidavad isegi, et parfььmist vхib kujuneda universaalne

keel – selline, mis omab positiivset mхju psььhikale. Inimese vхime lхhnu

eristada on piiratud, kuid lхhnamдlu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi

kogetud lхhnaaisting vхib meenuda aastaidki hiljem sama lхhna tundes. Seda

arvatavasti seetхttu, et lхhnad kipuvad olema seotud teatud sьndmuste ja

inimestega, kes koos tuttava lхhnaga meenuvad.

Tдnapдeval kasutab lхhnaхlisid vхi tualettvett umbes 90% naistest ja 80%

meestest, olles veendunud, et хigesti valitud lхhn дratab huvi ja suurendab

meeldivust. On tдheldatud, et tццruumide meeldiv aroom tхstab tццtajate

enesekindlust ja vхimekusetunnet ning soodustab eesmдrkide saavutamist.

Meeldivast aroomist on abi ka lдbirддkimistel – parandab meeleolu ja

vastuolude puhul on kergem kompromisse leida.

8 Muud meetodid lххgastumiseks

- Muusika kuulamine on vдga lххgastav, paljudele meeldib lugeda. Kui teil

on hobi, aitab ka sellega tegelemine mхtted mujale suunata. Mitmesugused

uuringud on nдidanud, et paar korda nдdalas kehalisi harjutusi aitab

vдhendada stressi ja pinget.

Vдltida liiga ohtrat kofeiini ja alkoholi tarbimist. Mхlemaid peetakse kьll

lххgastavateks aineteks, aga tegelikult vхivad nad asja hullemaks muuta. Ei

maksa vaadata uudiseid enne voodisse minemist. Elada ьks pдev korraga.

Mхelda enne uinumist pдeva jooksul juhtunud headele asjadele. Pidada

meeles, et andmine on parem kui vхtmine. Pььda andestada, mitte kanda viha.

Keegi ei ole ideaalne. Me kхik teeme vigu. Kui ollakse хppinud teistele

andestama, andestatakse ka iseenesele (Internet 2000:delfi).

KOKKUVХTE

Tдnapдeva moodsas ьhiskonnas painavad meid paljud asjad ja pidev vaimne

stress hoiab meie keha kogu aja pinges.

Krooniline pinge mхjutab inimesi erinevalt. Tekkida vхivad unehдired, pea-

ja hambavalu, keskendumisraskused, sццgiisu vхib kasvada vхi ьldse puududa.

Nii vхi teisiti nхrgestab pingeseisund meie immuunsussьsteemi.

Kuidas stressiga toime tulla? Хppigem mхtetesse ja sьndmustesse suhtuma

selliselt, et need ei ole enam stressitekitavad. Хppigem lххgastuma!

Ei tohi vхimaldada stressil endast vхitu saada. Tuleb kannatlikult

valmistada ennast rasketeks elu situatsioonideks, mis kindlasti tulevad

meile ette nii tццl kui ka isiklikus elus.

Pхhiline jдreldus, mida vхib teha sellest tццst, saab sхnastada jдrgmisel

viisil. Stress on vдltimatu, mida me peame teadma ja alati meeles pidama.

Stressi saab ennetada. Kindlasti tuleb ettevalmistuda tema tekkimisele ja

pььda temaga hakkama saada vхimalikult paremini. Mхnikord vхib stressi

ьldse vдltida, kui osatakse adekvaatselt hinnata antud situatsiooni.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. 1.Eesti keele sхnaraamat. Toim. Erelt, T. – Tallinn, Eesti Keele

Sihtasutus, 1999. – 1020 lk.

2. 2.Vххrsхnastik. Peatoim.: Mдgi, R. Ьldt.: Kull, R. – Tallinn, TEA, 1999.

– 693 lk.

3. Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rььtel, E. & Teiverlaur, M. &

Traat, U. Stressi teejuht. – Tallinn, Eesti Tervisekasvatuse Keskus,

1997. – 191 lk.

4. Elenurm, T. Stress ja Sugu. - “Anne”, 2000/04.

5. М.Мескон, М.Альберг, Ф. Хедоури. Основы менеджмента: пер. с англ. -

М.: “Дело ЛТД”, 1994. - 702 с.

6. Стресс жизни: Сборник. / Составители: Л.М.Попова, И.В.Соколов.

( О.Грегор. Как противостоять стрессу. Г.Селье.

Стресс без болезней. ) - Спб, ТОО “Лейла”, 1994. - 384 с.

7. INTERNET : http://woman.delfi.ee/Suhted/Omavahel/article155005.php